isimo ngale ndlela futhi angeke basebenzise isivumelwano ukwalela abantu amanelungelo anobufakazi noma abacela lokhu kufinyelela empahleni.
Abasebenzi kanye nabantu abafuna ukuthola ukufinyelela empahleni kufanele bakhombise ukuqonda isimo esibucayi esikhona njengamanje emapulazini futhi bangazizwa benecala lokuziphatha ngendlela esabisayo noma enenselele futhi angeke abeke umkhawulo ezicelweni zokuvunyelwa ukungena emapulazini kokuyovakasha okubalulekile noma okudingekayo okunengqondo.
Sithanda ukubonga lezi zikhungo ezilandelayo ngeminikelo yazo kanye nosizo lokwenza lencwajana ukuba yenzeke.
Uma umsebenzi engaphumeleli ekunqumeni isikhathi ngenxa yokuthi akakwazanga ukuthintana nomnikazi noma nomuntu ophethe umhlaba, noma ngoba isicelo sokuthola isikhathi senqatshwa, kufanele athinte inhlangano yabalimi noma inyunyana yesigodi yezolimo noma i-SAPS ukuthi imsize ngalolu daba.
Laba babandakanya abantu, labo, ngokomthetho Wokwelulwa Kokuvikeleka Kwendawo Yokuhlala, isibonelo, abanelungelo lokuvakashela abantu epulazini.
Kuphela ngamalungiselelo/ngesikhathi esibekwe ngaphambili nomnikazi wepulazi noma nomuntu ophethe umhlaba.
Isivakashi kufanele sisebenzise umgudu oshiwo ngaphambili ukuya ezindlini zabasebenzi basepulazini noma ethuneni lokhokho baso.
Kufanele kube nesivumelwano esiqinisekile ngesikhathi sokuvakasha.
Isivakashi akufanele senze noma yimiphi eminye imisebenzi ngaphandle kwaleyo esithole imvume yokuyenza.
Laba babandakanya abacwaningi, abahleli bezepolitiki, abahleli bemisebenzi, abasebenzi benkolo, njll.
Abalimi kufanele bakwenze kwenzeke ukuthi abasebenzi babo baye kuleyo mihlangano futhi, lapho kungenzeka khona, babahlinzeke ngezithuthi ezizobasa kulezo zindawo.
Ezimeni ezikhethe kakhulu lapho abantu okungafanele bavunyelwe khona ukungena epulazini bese-ke kuba kuphela ngamalungiselelo angaphambili nacace kahle nomnikazi wepulazi noma nomuntu ophethe umhlaba, futhi kuncike ezimeni ezingashiwo umnikazi wepulazi noma umuntu ophethe.
Indlela yezinhlangano zezolimo kanye nomphakathi olimayo ngobubanzi kufanele kube ngeyokubuyisela ukuvikeleka esimeni esijwayelekile.
Ngo-2002 Izinkonzo Zokuvikeleka zemukela Isivumelwano senqubo ngaphansi kwemibandela yokuthi akufanele nganoma iyiphi indlela sivimbele imisebenzi yazo esemthethweni. (*Bheka inothi ngaphansi). 1 Esikhathini esifanayo Izinkonzo Zokuvikela ziyoba nozwelo ekukhathazekeni okunencazelo komphakathi olimayo futhi uyolandela Isivumelwano Ngenqubo kangangoba kungenzeka.
Abanikazi bemihlaba bazibophezela ukusebenzisana ngokugcwele nemibutho yokuvikela ekwenzeni imisebenzi yayo.
Leli qembu libandakanya abahloli boMnyango Wezempilo, Wezasekhaya, Wezemisebenzi, Wezolimo, njll.
Ngamalungiselelo/ngesikhathi esibekwe ngaphambili kuphela nomnikazi noma nomunye umuntu ophethe umhlaba.
Uma uthola ilungelo lokungena noma ungena emhlabeni noma emagcekeni, bika ngokushesha kumnikazi noma kumuntu ophethe umhlaba.
Umsebenzi oshiwoyo kufanele aziveze kahle, achaze isimo somsebenzi wakhe bese esho futhi nokuthi ulindele ukuhlala isikhathi esingakanani kulo mhlaba.
Umsebenzi kufanele kungabi bikho msebenzi noma izinyathelo azithathayo ngaphandle kwalokhu anelungelo lomthetho lokukwenza.
a. Ukwephulwa komthetho kubantu bonke - Ukuhlasela, ukubulala, ukushisa ngomlilo, ukulimaza kabi impahla noma nanoma yikuphi ukuzama.
Kuzona zonke izimo lapho ukungena ngenkani emhlabeni kuqashiwe, kufanele kugcinwe amarekhodi kahle kwenzelwe ubufakazi.
Ngonyaka ka-2001 nangenxa yobunzima kanye nenombolo ephezulu yokuhlasela emapulazini, kanye nenombolo enkulu yabantu ababulawayo noma ngenye indlela ababulawa, i-Agri SA yenza isivumelwano ngenqubo ukwenza ngcono ukulawulwa kwabantu abahamba noma abanqamula emhlabeni wamapulazi. Okunye kwalokhu kuhlasela ngeshwa kwakwenziwa abantu ababezenza sengathi bangamalungu eZinkonzo Zokuvikela futhi begqoke namanyumfomu.
Isivumelwano Ngenqubo sasiboniswane neZinkonzo Zokuvikela (SAPS kanye ne-SANDF) kanye neZinkonzo zabo zoMthetho. Izichibiyelo ezithile zenziwa kati ngoMeyi uSherifu wenkantolo ozoqalisa ukusebenzisa imiyalelo yokususa ezindaweni. Kwezinye izimo lapho kunolwazi olwanele olukhombisa khona ukuthi uSherifu nabasebenzi bakhe izimpilo zabo zingahle zibekeke ekulimaleni, ekufeni noma kulinyazwe impahla, Imibutho Yamaphoyisa aseNingizimu Afrika izokwenza umthetho nokuyalela, kanye nomsebenzi wokuvikela.
Abangena ngokungemthetho kufanele baboshwe ngokushesha okukhulu bese belethwa ngaphambi kwenkantolo. Umnikazi noma umuntu ophethe umhlaba kufanele afake isikhalo esisemthethweni ngokushesha eMbuthweni Wamaphoyisa waseNingizimu Afrika. Uma kucacile ukuthi um/abasolwa bebehlala kulo mhlaba isikhathi eside, umnikazi kufanele elulekwe ukuthi umuntu ongene ngokungemthetho kufanele akhishwe ngomyalelo wenkantolo.
c. Ukuthi umnikazi, umuntu ohleli osemthethweni noma umuntu ophethe akanikezanga imvume; nokuthi d. Ukuthi umsolwa akanasizathu esisemthethweni sokungena emhlabeni isib.
Uma ilungu lamaphoyisa laziswa ngokuhlaselwa komhlaba endaweni enkulu, kubalulekile ukunyakaza esikhathini esifushane esinokwenzeka. Ukuhlaselwa komhlaba kaningi kumaqondana nokuhlala emhlabeni ngenkani.
Umnikazi angathola umyalelo wokubasusa osheshayo ngokwesigaba 5 soMthetho Wokuvikela Ukususwa Okungekho Emthethweni (Umthetho we-PIE).
Abasebenzi abasebenzayo bangasuswa kuphela ngokomyalelo wenkantolo Wokubiza Umhlaba (isigaba 5 se-LTA). Loyo myalelo utholwa umnikazi ngokufaka isicelo enkantolo.
Abahlali Abasemthethweni bangasuswa kuphela ngokomyalelo weMantshi noma weNkantolo ePhakeme.
b. Uthola umyalelo wenkantolo uma umhlali engaphumi emhlabeni ngesikhathi esibekiwe; kanye c. Nokusetshenziswa komyalelo wokukhishwa.
Abahlali abangekho emthethweni bangasuswa kuphela ngokomyalelo wenkantolo yemantshi noma weNkantolo Ephakeme. Lowo myalelo utholwa umnikazi ngokufaka isicelo enkantolo. Kuyicala lobugebengu futhi ukwamukela ngokuqondile noma ngokungaqondile noma ukucela inkokhelo yananoma iyiphi imali noma okunye okucatshangwa njengemali yokulungisa noma yokuhlela noma yokuvumela umuntu ukuthi ahlale emhlabeni ngaphandle kwemvume yomnikazi noma yomuntu ophethe kulowo mhlaba.
Umuntu ohlala ngokungemthetho ngumuntu ohlala emhlabeni ngaphandle kwemvume eshiwo ngumnikazi ngomlomo. Abahlali abangaphansi kuka-ESTA abasibo abahlali abangekho emthethweni. Amalungelo omhlali ongekho emthethweni avikelwe i-PIE Ukuvinjelwa Kokususwa Ngokungekho emthethweni kanye nomthetho Wokuhlala Emhlabeni Ngokungekho Emthethweni, 1998. Le ngxenye yomhlali kuzoba kakhulu yilabo abaziwa ngokuthi, ama-"squatter" abakha ezindaweni ngaphandle kwemvume. Umthetho i-PIE ingene esikhundleni soMthetho Wokuvikela Ukwakha endaweni Ngokungemthetho, 1951.
Umuntu ongenamvume yokungena umuntu ongena emhlabeni ngaphandle kwemvume yomnikazi futhi namaphoyisa angambopha. Uma umuntu ongene ngaphandle kwemvume yokungena "ehlala" emhlabeni womnikazi kufanele athathwe njengomuntu ohleli ngokungemthetho. "Ukuhlala" kusho ukuthi umuntu abenendawo yokuhlala noma wayehlala unomphelo kuleyo ndawo.
Inkantolo ethola umuntu ongene ngaphandle kwemvume enecala lokona ngokwesigaba 110 soMthetho Wokungena Ngaphandle kwemvume, ingayalela ukukhishwa ngokushesha kwalowo muntu okukhulunywa ngaye. La mandla awabandakanyi umyalelo wokususa izakhiwo.
Ngaphansi kwezimo eziningi kuyocelwa iphoyisa ukuthi libhekane "nenkinga" yomhlali uma umnikazi wendawo efaka isikhalazo Esikhungweni Sesiteshi Samaphoyisa Sezinkonzo zoMphakathi endaweni.
Iphoyisa elibhekene nesikhalazo kufanele libone ukuthi umhlali okukhalazwa ngaye, ungena ngaphansi kwezinye zalezi zingxenye ezishiwo ngenhla yini. Noma nini lapho umhlali evikelwe yi-LTA, yi-ESTA noma i-PIE, iphoyisa kufanele leluleke ofake isikhalo ukuthi abonane nommeli ukuze aqale izinqubo zokususa abantu ngokomthetho osebenzayo.
Ukususa kwabantu ngaphandle komthetho osebenzayo akukho semthethweni kanti umthetho uyawahlinzeka amacala esimeni esinje.
Umhlali umuntu ohlala emhlabeni ngemvume yomnikazi. Le mvume akufanele ize ishiwo (ngokubhalwa noma ngomlomo) kodwa inganikezwa ngokusho ngokungacacile. Isibonelo semvume eshiwoyo yilapho umhlali ehlala endaweni emva kokucela imvume yomnikazi wendawo. Isibonelo semvume engashiwo ngokucacile kuzoba yilapho umuntu ehlala khona epulazini umnikazi wepulazi enolwazi olugcwele ngalokho. Uma umnikazi engamxoshi umuntu ohleli, unikeza imvume engashiwongo ngendlela akaziphatha ngayo. Lowo mhlali kufanele ahole iholo eliphelele elingaphansi kuka-R5000-00. I-ESTA ivikela amalungelo omhlali. I-ESTA ayibavikeli abantu umhlaba abawusebenzisela izimboni, izimayini noma izinhloso zokulimela ukuhweba. I-ESTA ayisebenzi emhlabeni obizwa noma owaziwa njengamalokishi.
Isiqashi esisebenzayo umuntu ohlala epulazini futhi onelungelo lokusebenzisa ipulazi lomnikazi walo (noma omunye umhlaba okungowomnikazi) futhi, obuye, asebenzela umnikazi wepulazi (njengoba kwakwenza abazali noma ogogo nomkhulu balowo muntu). Isiqashi esisebenzayo singahlinzeka ngalokhu kusebenza ngomunye umuntu, okungukuthi ubaba uyisiqashi esisebenzayo ngokusebenzisa indodana yakhe noma indodakazi esebenzela umnikazi wepulazi. Umsebenzi wasepulazini oholayo ngomsebenzi wakhe ikakhulukazi ngemali, akakulungele ukubizwa ngomsebenzi oqashile. Abasebenzi basepulazini kufanele benze umsebenzi ngokwabo, okungenye into ebehlukanisayo kubasebenzi abaqashile. Ilungelo lokuhlala labasebenzi abaqashile kanye "nabasondelene" naye (amalungu omndeni, abasebenzi) livikelwe yi-LTA.
Ukususwa kwabantu emhlabeni wokulima kulawulwa umthetho.
Le mithetho inzima kaningi ukuyihumusha nokuyisebenzisa, futhi ihlinzekelwe ukusiza bobabili abanikazi bomhlaba kanye namaphoyisa.
Ukususwa emhlabeni kuhlala njalo kwenziwa ngokomyalelo wenkantolo, noma ngabe umuntu uyisisebenzi esiqashile esisebenzayo, umhlali (kungaba ngokungekho semthethweni noma okukhona), umsebenzi wasepulazini noma ngisho umuntu ongene ngaphandle kwemvume. (Qaphela: Ukususwa emhlabeni nokuboshwa akufanele kudidaniswe.
Ukususwa komhlali noma komuntu ongene ngaphandle kwemvume kufanele kwenziwe ngokuvumelana nemithetho esebenzayo, kungenjalo lokho kususwa kuzoba ngokungekho emthethweni. Kunezinhlobo ezahlukene zezingxenye zabahlali, njengabahlali abaqashile abasebenzayo, abahlali abasemthethweni nabangekho emthethweni, kanye nabasebenzi basepulazini. Kubalulekile ukuhlukanisa phakathi kwabahlali kanye nabangene ngaphandle kwemvume, njengoba izinqubo ezilandeliwe zehlukene kuleso naleso simo.
Umhlali osemthethweni umuntu ohlala emhlabeni ngemvume yomnikazi wohlaba.
Qaphela Lolu hlelo luyaphela uma umnikazi womhlaba qobo kunguyena ophenywa amaphoyisa, noma lapho amaphoyisa enesizathu sokucabanga ukuthi ukugcina lolu hlelo kuzolimaza uphenyo.
